Isepankur on finantsettevõtte, kus on võimalik laenata või investeerida laenudesse. Tehingud toimuvad laenajate ja laenuvajajate vahel, eemaldades vahelt finantsasutused. isePankuri eesmärk on luua üle-Euroopaline inimeste- ja firmadevaheline rahaturg, ühendamaks arenenud turgudel tegutsevaid investoreid tarbijatega kiiresti kasvavates Ida- ja Kesk-Euroopa riikides.

IsePankuri uuenenud tingimused:

• Laenu taotlemiseks ei ole enam vaja ID-kaardi või Mobiil-ID abil tuvastamist. ühtlasi ei sunni me oma kliente minema ennast tuvastama postkontoritesse või muudesse kohtadesse.
• Laenu taotlemine on nüüdsest palju kiirem ja mugavam. Taotlemisel küsime oma kasutajatelt minimaalselt andmeid, selleks, et tagada kiirus, lihtsus ja mugavus laenutaotluse esitamisel. Kõik ikka selleks, et meile kõigile jääks rohkem aega üle tegeleda asjadega, mis on meile olulised.
• Nüüdsest on võimalik laenu taotleda ka tagatise alusel. Tagatise saavad kliendid määrata ise ning tulenevalt sellest on võimalik uuenenud isePankuri keskkonnas laenata varasemast olulisemalt suuremaid summasid.
• Maksimaalne laenulimiit on nüüd kõrgem. Oleme välja töötanud lahendused, mis võimaldavad huvi korral laenata veelgi suurema summa, kui 3000 eurot, juhul kui Sinu sissetulek seda võimaldab. Määrame igale kasutajale individuaalse laenulimiidi.

Mõni kuu tagasi jäi õhku teema, kus räägiti kui vähe tegelikult kiirlaenudega seotud probleemide puhul Tarbijakaitseametisse pöördutakse. Sellest lähtuvalt võib järeldada, et kas kiirlaenudega probleemidesse sattunud inimesi on väga vähe või pole Eestis sellist konkreetset koondavat institutsiooni, kuhu sellenäoliste probleemidega pöörduda.

Täpsema ülevaate ühest võimalikust asutusest, kuhu pöörduda kui ollakse näiteks just SMS-laenudega probleemidesse sattunud, leiab alljärgnevas intervjuus Tarbijakaitseameti kommunikatsioonijuhi Siiri Eralaga.

Kuidas hindate praegust tarbijate teavitatust kiir- ja SMS-laenudega seotud kulude ja kohustuste osas? Kas näete vajadust reguleerida vastavasisulist seadusandlust, mis suurendaks tarbijate teavitatust või on praegune olukord rahuldav?

Eelmise aasta juulist jõustusid võlaõigusseaduse muudatused, mille kohaselt peab laenuandja tarbijale esitama Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ning neil lasub ka täiendav lepingueelne nõustamiskohustus. Need nõuded on parandanud tarbijatele antava infot, näiteks tarbijakrediidi teabelehe alusel saab tarbija enne laenulepingu sõlmimist võrrelda erinevaid pakkumisi. Samas tuleb tõdeda, et need võlaõigusseaduse täiendused võiksid olla veelgi rangemad ja täpsemad. Seda seetõttu, et ei jääks tõlgendamisruumi näiteks selles osas, kui põhjalikult peab laenuandja selgitamiskohustust täitma.

Kuidas saab tarbijakaitse aidata makseraskustesse sattunud inimest?

Tarbijakaitseamet saab aidata jõuda selgusele tekkinud võlgnevuse sisus (kui suur on põhivõlgnevus, intress, viivis jms kulud) ja aidata leida laenuandjaga kokkulepet või anda hinnangu, kas sõlmitud leping on seadusega kooskõlas või mitte. Pärast asja menetlemist ametis on võimalus pöörduda ka ameti juures tegutseva tarbijakaebuste komisjoni poole, mis toimib kohtuvälise institutsioonina tarbijakaebuste lahendamisel. Täpsemalt saate tarbijakaebuste komisjoni tööst lugeda siit: http://www.tarbijakaitseamet.ee/komisjon/.

Kui kiiresti tarbijakaitsesse pöördumisel tavaliselt abi saadakse?

Kui helistada meie nõustamistelefonil 1330 võib tarbija juba kõne ajal oma murele lahenduse leida või saada suunised edasiseks tegutsemiseks. Kirjalikule pöördumisele vastame esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Kui tarbija kaebuse lahendamine jätkub pärast ametis menetlemist ka tarbijakaebuste komisjonis, võib otsuse tegemiseks kuluda kuni 90 päeva esialgse avalduse tegemisest.

Kas tarbijakaitsesse on pöördutud ka pangalaenudega seotud probleemidega? Kui tihti?

Tarbijakaitseametisse on tõepoolest pöördutud ka pangalaenudega seonduvate probleemidega ja mõni vaidlus on jõudnud ka ameti juures tegutsevasse tarbijakaebuste komisjoni. Samas on neid pöördumisi üsna vähe.

Millistel ilmingutel (näiteks kiirlaenude puhul) ja kuna peaks inimene tarbijakaitsesse pöörduma?

Tarbijakaitseseadus ütleb üheselt – kui kaupleja/teenuse osutaja on keeldunud tarbija kaebust lahendamast või tarbija ei ole nõus pakutud lahendusega ja leiab, et on rikutud tema õigusi ja kahjustatud tema huve, võib esitada kaebuse sellekohaseid vaidlusi lahendavale institutsioonile ehk siis antud juhul tarbijakaitseametile. Samas soovitaks tarbijatel küsida nõu ja abi juba enne kiirlaenu võtmist ja lepingu sõlmimist. Ametist saab nõu küsida telefonil 1330 või siis e-kirja teel info@tarbijakaitseamet.ee. Lisaks leiab meid üles ka Facebookist.

Kas tarbijakaitse poole pöördutakse ka alusetult? Ehk inimene tunneb, et tema õigusi on riivatud aga tegelikult see nii pole.

Aeg-ajalt laekub põhjendamatuid pöördumisi igast valdkonnast ja selliste juhtumite puhul tuleb sageli tõdeda, et tarbijad ei ole ise piisavalt põhjalikult lepingut lugenud või siis ei ole lepingutingimustest aru saanud.

Neist pöördumistest aastas, mis kiirlaenufirmade vastu tehti paljudel neist jäi õigus tarbijale ja paljudel juhtudel ettevõttele?

Täpset statistikat ei ole (ka ERRile antud intervjuus toonitasin, et paarkümmend kaebust aastas on ligikaudne ja hinnanguline arv, mitte täpne number. Kahjuks otsustas ajakirjanik selle siiski pisut eksitaval moel täpse arvuna oma loos välja käia).

Rääkides täpsetest numbritest:

• Sel aastal on SMS-laenudega seotud telefonikõnesid nõustamistelefonile tulnud 9, kirja teel on tarbijad nõu küsinud 8 korda ja kaebusi on esitatud 1. Seega kokku 18 pöördumist.
• 2011. aastal oli telefoninõustamisi 16 ja 10 kirjalikku järelepärimist. Kokku 26 pöördumist.
• 2010. aastal oli 9 telefoninõustamist, 16 järelepärimist. Kokku 25 pöördumist.
• 2009. aastal oli telefonikõnesid 26, järelepärimisi 29 ja kaebusi 6. Kokku 61 pöördumist.

2011. aastal sai tarbijakaitseamet finantsteenustega seotud pöördumisi ja kaebusi kokku 199. See arv sisaldab erinevate finantsteenuste, sealhulgas ka pandimajadega seotud pöördumisi.

Selliste andmete järgi on raske üldistusi teha, aga meeldivalt üllatav aspekt on see, et kiirlanudega seotud pöördumisi on tõesti väga vähe, kui võrrelda kogupöördumiste arvu (mis oli aastas umbes üle 35 000).

Enamus makseraskustesse sattunud inimestest on oma tohutud võlakoormad ning kohustused “hankinud” majandusbuumi ajal, kui sissetulekute kasv ei näinud ei otsa ega äärt. Erinevatel andmetel tänaseks päevaks trotsivad Eestis võlaorjust kuni 200 000 inimest, mis küll viitab käärimisele nii riiklikus majandus- kui ka sotsiaalpoliitikas, aga see selleks. Üha enam kajastust pälviv meetod – eraisiku pankroti välja kuulutamine kogub aina tähelepanu erinevates instantsides, kus peamisteks mängijateks on kohtud, riik, võlanõustajad, kohtutäiturid jm. Seega, vaatleme eelnimetatud teema mõndasid aspekte.

Teemaga tutvudes ilmneb, et isegi pankroti välja kuulutamiseks on vajalikud teatud ressursid (raha, kinnisvara, erinevad omandid). Et kohus üldse saaks eraisiku pankroti välja kuulutada on vajalik laenuhalduri lõpparuanne, mille menetluskulud ei ole üldse ökonoomsed ning kindlasti on vajalik tasuda ka mingi osa võlausaldajatele. Juhul kui ilma varata inimene pöördub kohtu poole, siis määratakse talle kohtu poolt pankrotihaldur ning ka tema menetlustasud on vaja ära maksta, vastasel juhul jääb pankrot välja kuuluatamata. Sellistel juhtudel on mõistlik paluda abi lähedastelt, kes aitaksid menetluskulud katta ning esimesel võimalusel neile tagasi tasuda – kiirendab kogu menetlusprotsessi. Pankrotihalduri töö võib jääda kuskile minimaalselt ca 1200€ piiridesse. Ehk siis antud meetod asjakohasem suurematesse summadesse ulatuvate laenude puhul.

Kui nõutud summad on kohtule deposiiti tasutud, siis lähevad kõik kontod ja võlad erinevatelt halduritelt ühe inimese kätte. Pärast tasu maksmist peatatakse kõikide viiviste ning intresside arvestus pankroti välja kuulutamise päevast.

Oluline on aga pankroti menetluse alustamise aeg. Kindlasti peaks sellega kiirustama enne kui kohtutäitur jõuab erinevate kulude katteks tagatiseks seatud varasid müüma hakata. See jätab inimesele võimaluse edasised menetluskulud ning kasvõi mingi osa võlausaldajatele tasuda just allesjäänud varade arvelt.

Võlgadest vabastamise menetlusese algatamisel on lisaks halduri lõpparuandele vajalik ka teine oluline tingimus: võlgnik peab tegelema mingisuguse mõistliku tulutoova tegevusega või vähemalt tõestama näiteks seda, et tegeletakse aktiivselt töö otsimisega ehk siis tuleb end töötuna arvele võtta.

Kokkuvõtvalt

• pankroti välja kuulutamise avaldus tuleb teha enne kui kohtutäitur on jõudnud varasid külmutama või müüma hakata;
• menetlus võib progresseeruvalt kesta 5 aastat;
• teatud aja jooksul pärast pankroti välja kuulutamist on vastavalt otsusele riigist lahkumise keeld;
• pankroti menetluse ajaks kehtestatakse ärikeeld, mis vastavalt kohtuotsusele võib kehtida veel kuni 3 aastat pärast menetluse lõppu;
• menetluse lõpetamiseks on vajalik halduri lõpparuanne;
• arvestada menetluskuludega, enne nende tasumist pankroti välja ei kuulutata;
• otsi aktiivselt tööd;
• võta töötuna end pärast menetluse lõppu arvele.

NB! Üldjuhul soovitame laenuvõtmist tõsiselt kaaluda ning arvestada oma igakuiste sisse- ja väljatulekutega pikemas perspektiivis. Probleemide ennetamiseks soovitame lisaks konsulteerida ekspertidega enne laenuvõtmist kui ka esimeste ohumärkide tekkimisel reageerida kiiresti ning võtta ühendust näiteks võlanõustajatega. 

Kui inimesel on väga suur summa laenu tagasi maksta, siis igakuine tagasimaksete tegemine võib olla väga frustreeriv ja lisab teatud psühholoogilise koorma, millest tahetakse lahti saada nii pea kui võimalik. Suure laenukoorma kandmine võib osutuda mentaalsel tasandil isegi laastavaks, eriti kui suudeta niisamagi ots-otsaga kokku tulla. Selline olukord võib tekitada lootusetust ning halba enesetunnet, mistõttu tihtipeale inimesed ei suudagi adekvaatselt oma laenudega majandada ja toime tulla.

Nagu eelnevalt sai mainitud siis laen/võlg ei ole ainult finants- vaid ka psühholoogiline koorem ja kui inimesel pole sellest lahti saamiseks teadmisi ja oskusi, siis tulevad appi erinevad võlgadest vabanemise strateegiad, millega on võimalik tasahaaval oma võlakoormat vähendama ja kergendama hakata. Antud strateegiad ja teenused pole ainult laenaja võlakoorma minimeerimiseks, vaid on kasulikud ka laenuandjatele, kes läbi nende oma raha väiksema riskimarginaliga tagasi saavad. Strateegiate mõte on välistada või vähemalt minimeerida võimalust, et laenuandja peaks pankrotti sattuma. Lisaks eelnevale aitavad võlanõustajad ja muud finantseksperdid ka suhelda ettevõtetega, kust laenu on võetud, olles võimelised tegema viimastega kokku leppeid, et laen ikkagi makstud saaks, koostades näiteks adekvaatseid tagasimaksegraafikuid.

Mitmetest väiksematest laenudest vabanemiseks on vastutustundliku käitumise puhul heaks variandiks laenude konsolideerimine ehk võetakse üks suurem laen, mille igakuised tagasimaksed on sobiva suurusega ja makstakse sellega väiksemad võlad ära. Laenude konsolideerimine on suurepärane strateegia, sest väiksemate laenude puhul on intresside summa tavaliselt palju suurem kui ühe suurema laenu oma. Olukorda kergendab ka see, et siis peab suhtlema ainult ühe institutsiooniga ja kui laenuperiood ning igakuine laenu tagasimakse on viidud vastavusse sissetulekutega, hakkab kogutud võlakoorem vaikselt kahanema. Loomulikult on selleks vaja tulevikkuvaatavad lähenemist ja stabiilset majanduskäitumist laenuvõtja poolt, ilma selleta pole laenu tagastamine võimalik.

Edaspidi tasub silmad lahti hoida erinevate koolituste ja kursuste suhtes, mis tihtipeale toimuvad tasuta ning need aitavad aru saada näiteks eelarvestamise loogikast, mis õpetab suures plaanis oma väljaminekute ja sissetulekutega toime tulemist. Samuti tuleb meeles pidada, et sobiv strateegia tuleb valida vastavalt olukorrale ning selleks tuleb natuke aega varuda.

Järgmistest võlgadest vabanemise strateegiatest ja meetoditest räägime juba järgmistes postitustes.