Kuidas vabaneda üle pea kasvanud võlgadest?

Enamus makseraskustesse sattunud inimestest on oma tohutud võlakoormad ning kohustused “hankinud” majandusbuumi ajal, kui sissetulekute kasv ei näinud ei otsa ega äärt. Erinevatel andmetel tänaseks päevaks trotsivad Eestis võlaorjust kuni 200 000 inimest, mis küll viitab käärimisele nii riiklikus majandus- kui ka sotsiaalpoliitikas, aga see selleks. Üha enam kajastust pälviv meetod – eraisiku pankroti välja kuulutamine kogub aina tähelepanu erinevates instantsides, kus peamisteks mängijateks on kohtud, riik, võlanõustajad, kohtutäiturid jm. Seega, vaatleme eelnimetatud teema mõndasid aspekte.

Teemaga tutvudes ilmneb, et isegi pankroti välja kuulutamiseks on vajalikud teatud ressursid (raha, kinnisvara, erinevad omandid). Et kohus üldse saaks eraisiku pankroti välja kuulutada on vajalik laenuhalduri lõpparuanne, mille menetluskulud ei ole üldse ökonoomsed ning kindlasti on vajalik tasuda ka mingi osa võlausaldajatele. Juhul kui ilma varata inimene pöördub kohtu poole, siis määratakse talle kohtu poolt pankrotihaldur ning ka tema menetlustasud on vaja ära maksta, vastasel juhul jääb pankrot välja kuuluatamata. Sellistel juhtudel on mõistlik paluda abi lähedastelt, kes aitaksid menetluskulud katta ning esimesel võimalusel neile tagasi tasuda – kiirendab kogu menetlusprotsessi. Pankrotihalduri töö võib jääda kuskile minimaalselt ca 1200€ piiridesse. Ehk siis antud meetod asjakohasem suurematesse summadesse ulatuvate laenude puhul.

Kui nõutud summad on kohtule deposiiti tasutud, siis lähevad kõik kontod ja võlad erinevatelt halduritelt ühe inimese kätte. Pärast tasu maksmist peatatakse kõikide viiviste ning intresside arvestus pankroti välja kuulutamise päevast.

Oluline on aga pankroti menetluse alustamise aeg. Kindlasti peaks sellega kiirustama enne kui kohtutäitur jõuab erinevate kulude katteks tagatiseks seatud varasid müüma hakata. See jätab inimesele võimaluse edasised menetluskulud ning kasvõi mingi osa võlausaldajatele tasuda just allesjäänud varade arvelt.

Võlgadest vabastamise menetlusese algatamisel on lisaks halduri lõpparuandele vajalik ka teine oluline tingimus: võlgnik peab tegelema mingisuguse mõistliku tulutoova tegevusega või vähemalt tõestama näiteks seda, et tegeletakse aktiivselt töö otsimisega ehk siis tuleb end töötuna arvele võtta.

Kokkuvõtvalt

  • pankroti välja kuulutamise avaldus tuleb teha enne kui kohtutäitur on jõudnud varasid külmutama või müüma hakata;
  • menetlus võib progresseeruvalt kesta 5 aastat;
  • teatud aja jooksul pärast pankroti välja kuulutamist on vastavalt otsusele riigist lahkumise keeld;
  • pankroti menetluse ajaks kehtestatakse ärikeeld, mis vastavalt kohtuotsusele võib kehtida veel kuni 3 aastat pärast menetluse lõppu;
  • menetluse lõpetamiseks on vajalik halduri lõpparuanne;
  • arvestada menetluskuludega, enne nende tasumist pankroti välja ei kuulutata;
  • otsi aktiivselt tööd;
  • võta töötuna end pärast menetluse lõppu arvele.

NB! Üldjuhul soovitame laenuvõtmist tõsiselt kaaluda ning arvestada oma igakuiste sisse- ja väljatulekutega pikemas perspektiivis. Probleemide ennetamiseks soovitame lisaks konsulteerida ekspertidega enne laenuvõtmist kui ka esimeste ohumärkide tekkimisel reageerida kiiresti ning võtta ühendust näiteks võlanõustajatega.