Kiirlaenu ettevõtted keeravad pankadele käru?

Kas kiirlaenude väljastamine ilma mingisuguse märketa pankade jaoks on ebaeetiline või mängus on pankade huvi oma klientide krediididivõimekuse ning eelnevate või olemasolevate võlgade kaardistamisel? Või on pankade pahameel kuskil mujal?

Alustuseks tuleks selgitada, millest kogu sumin. Asi on nimelt selles, et mitmed sms- ja
kiirlaenu ettevõtted on oma laenuportfelli lisanud laenutoote, mis võimaldab laenamist sularahas läbi Eesti Posti kontorite. Eelis antud laenu puhul on asjaolu, et väikelaenu võtmisest ei jää jälgegi laenuvõtva isiku pangakontole. Seega on võimalik hoida oma usaldusväärsust pankade silmis ning hilisemalt pangast laenu võttes ei ole takistuseks eelnevad kiir- või väikelaenud muudest ettevõtetest. Eestis tegutsevatest kiirlaenu pakkujatest annavad sularahalaenu hetkel BongaBonga, Ferratum ja Raha24.

Võlaõigusseaduse järgi saavad laenuandjateks olla kõik füüsilised ning juriidilised isikud ja laenatavate summade osas puuduvad igasugused piirangud. Samuti puuduvad piirangud laenuandmise vormis: laenu saab anda nii sularahas kui ka läbi arvelduskonto. Seeläbi on näinud võimalust või “auku” seaduses eelkõige kiirlaenudega tegelevad ettevõtted.

Suures plaanis on kiirlaenudega seotud probleemide tekkimisel oma süü ka suurematel kommertspankadel, mis välistavad laenusaamise võimalused teatud inimestele, kes ei suuda täita pangapoolseid kriteeriumeid laenu saamiseks. Kiirlaenude krediidikulukuse kogumäär võib olla küll suur, kuid mõnes olukorras vältimatu ootamatute finantsraskuste ette sattunud inimestele. Pankade huvides võib olla mure ka tõenäoliste tulevaste klientide kao näol kui inimesed oma ebaratsionaalse finantskäitumisega oma tausta rikuvad.

Tulles tagasi sularahalaenu juurde, siis kuigi esmamuljel tundub olevat soodsa laenutootega, mis ei jäta märki laenaja finantstaustale, siis tuleb ennast kui laenajat teavitada kogukrediididi kulukuse suurenemisega ning ka sellega, et laenu ei ole võimalik tagastada sularahas. Seega, makstes oma kontolt laenu tagasi jääb see märge ehk nii või naa. Kuigi enamus võlanõustajaid säärase süsteemi kindlasti välistaks inimeste endi huvides, näitavad laenamise trendid antud toote nõudluse järgi kasvu.